Alek Kozlov

Täiskasvanud õppijate eripärade mõistmisest lähtuva õpi- ja erivajaduste analüüs ja nende järgi loodud esmaste arusaamade (personade) õppijatega koos valideerimine on minu andragoogilises lähenemises keskne. Olen teadlik, et õppijad toovaid õppesse nii individuaalesid kui kollektiivsekeseid vajadusi, eriti avaldub see siis, kui osalevad sama organisatsiooni liikmed koos.

1. Valdkonna analüüs: OSKA aruande ja Coursera Skills Compass Report 2023 uurimine on pakkunud mulle teadmisi valdkonna praegustest oskuste vajadustest. Olen selle info integreerinud oma koolitusprogrammidesse, tagades, et need vastavad praegustele suundumustele. Lisaks olen aktiivselt osalenud erialaste seminaride ja töötubade korraldamises, nagu Praxise mõttehommik, kus ma väljendasin oma nägemust ja pakkusin välja parendusettepanekuid täiskasvanute ümberõppe ja IKT õppe teemadel.
2. Persona loomine: kasutan süsteemset lähenemist sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mida nimetan “Pragmatic Persona”. See on koostatud koostöös valdkonna spetsialistidega, et saada selge ülevaade õppijate vajadustest. Persona valideerimine toimub regulaarsete tagasiside sessioonide ja interaktiivsete töötubadega otse sihtrühmadelt ja aitab olla veendunud, et ma ei tööta stereotüübi pinnal, vaid just nende õppijatega, kes tulid õppesse.
3. Konverentsid ja seminarid: minu osalemine ja panus nii eriala- kui täiskasvanuõppe konverentsidesse annab mulle vahetu kanali saada tagasisidet, tajuda õppijate eripärasid ja kohandada koolituse sisu vastavalt.
4. Koostöö ühingutega: minu partnerlus organisatsioonidega, nagu Agile Estonia MTÜ ja Active Agile Leadership Skills Trainer’s camp, võimaldab mul pidevalt uuendada oma koolitusprogramme, lähtudes otsestest tööturu trendidest, klientide arenguvajadustest ja parima praktika näidetest.
5. Erivajadustega õppijad: töötades erivajadustega inimestega olen integreerinud oma koolitusmeetoditesse suurema paindlikkuse, empaatia ja toetuse, tagamaks kõigile võrdne juurdepääs õppeprotsessile.

Mu eesmärk on süsteemselt pakkuda tõhusat ja personaalset õppimiskogemust. Oma metoodikate ja strateegiatega püüan tagada, et iga õppija tunneb end väärtustatuna, kuulduna ja toetatuna. Mul on sügav usk, et tõhus õpe nõuab pidevat analüüsi, refleksiooni ja kohandamist.

Täiskasvanute õppimise toetamisel (koolitajana, juhendajana) pööran erilist tähelepanu nende vajadustele ja eesmärkidele. Disainin ja rakendan väljundipõhiseid õppekavasid, mis on koostatud sihtgrupi õpivajaduste analüüsi põhjal. Minu lähenemine sisaldab järgmisi samme:

1. Persona loomine: sihtgrupi õpivajaduste põhjalik mõistmine viib mind Pragmatic Persona väljatöötamiseni koostöös valdkonna ekspertidega. See tagab, et olen teadlik õppijate erinevatest kognitiivsetest ja sotsiaalsetest vajadustest.
2. Story mapping: “Story mapping” meetod võimaldab mul kujundada õppetegevusi, mis on kooskõlas õppekava eesmärkide ja väljunditega.
3. Õppekava valideerimine: kinnitan õppekava sisu ja struktuuri, kogudes tagasisidet sihtgrupilt, tagades seeläbi õppekava vastavuse õppijate vajadustele.
4. Ressursside planeerimine: kvaliteetse ja tõhusa koolitusprogrammi pakkumine nõuab mitmesuguste ressursside hoolikat planeerimist ja koordineerimist. Näiteks koostasin Miro boardi ja korraldasin ligipääsude tagamise https://www.activeagileleadership.com/ enesetestidele ning tagasin vajaliku pädevusega koolitajate olemasolu ja reservi. 
5. Õppekava piloteerimine: enne käivitamist viin läbi piloteerimise, et hinnata õppekava tõhusust ja kohandada seda vastavalt saadud tagasisidele. Minu roll piloteerimise ajal on tihedas kontaktis esimeste õppijatega, tagamaks kiiret ja konstruktiivset tagasisidet.
6. Tugitöötajate koolitus: veendun, et koolitusel õppijaid toetavad inimesed, on pädevalt ettevalmistatud koolituste koordineerimiseks ja haldamiseks,.
7. Tagasiside kogumine: koolituse ajal ja pärast koolituse lõpetamist kogun süstemaatilist tagasisidet, et hinnata õppekava efektiivsust ja teha vajalikke parandusi.

Lähtun lisaks eeltoodule järgnevatest lähenemisviisidest koolitusprogrammide sisu ja metoodika loomisel ja uuendamisel, need vastavad sedasi võimalikult hästi täiskasvanud õppijate dünaamilistele vajadustele: 

1. Persona pidev uuendamine: persona metoodika alusel leitud esialgsete tüüp-portreede valideerimine õppijatega ning nende jooksev arendamine aitab mul jälgida õppijate muutuvaid vajadusi ja kohandada koolitusprogrammi sisu sellele vastavalt.
2. Jooksev koordineerimine tööandjatega: tiheda koostöö kaudu tööandjatega saan pidevalt uuendada koolitusprogrammi sisu, tagades, et see vastab tööturu praegustele vajadustele ja ootustele.

Minu filosoofia täiskasvanute koolitamisel keskendub empiirilistele mudelitele ja reaalsele kogemusõppele. Olen märganud, kuidas õppematerjali valik ja kohandamine mõjutavad õppimise efektiivsust.

1. Õppematerjali valik: arvestades täiskasvanute praktilist õppimisvajadust, olen integreerinud oma koolitusse simulatsioone, need aitavad õppijatel tõhusamalt mõista ja rakendada keerukaid kontseptsioone.
2. Kohandamine: minu koolitused on dünaamilised, lähtudes osalejate tagasisidest ja vajadustest. Näiteks kohandasin “Slicing Work Vertically”‘, mis aitab õppijatel mõista agiilse juhtimise põhimõtteid, aidates neil muuta mõtteviisi ja määrata prioriteete, lähtudes töö tõhusast jaotamisest.
3. Visualiseerimine: visuaalsete abivahendite kaasamine on aidanud õppijatel keerulisi kontseptsioone paremini mõista, suurendades seeläbi koolituse mõju.
4. Koostööpõhised materjalid: kasutan näiteks Alexey Krivitsky Lego4Scrum simulatsiooni, mis illustreerib, kuidas parandada meeskondade vahelist koostööd suurtes organisatsioonides.
5. Õppematerjalide integreerimine: minu loodud õppematerjalid integreerivad erinevaid teadmisi ja oskusi, et pakkuda õppijatele tähendusrikast ja sügavuti minevat õppimiskogemust.
6. Kättesaadavus: olen taganud, et minu õppematerjalid on hõlpsasti kättesaadavad ja alla laaditavad erinevatest platvormidest, nagu Dropbox ja Miro, et toetada õppijate jätkuvat ja  iseseisvat õppimist.

Täiskasvanute koolitamisel olen märganud, et kuigi paljud õppijad toovad endaga kaasa rikkalikke kogemusi, ei ole kõik tingimata alati iseseisvad ega motiveeritud ega isegi teadlikud oma kogemuste väärtusest selle koolituse kontekstis. Minu eesmärk on leida viis, kuidas nende erinevate taustade ja lähtepunktidega õppijaid aidata.

1. Õppekava ja isiklike eesmärkide seostamine: õppijate edukaks kaasamiseks on oluline, et nad mõistavad õppekava eesmärke ja näeksid nende seost oma isiklike ja tööalaste eesmärkidega. Lähtun õppekava õpiväljunditest ja laiematest eesmärkidest, püüan aidata leida individuaalseid seoseid, mis resoneeruvad konkreetse õppijaga, näiteks minu loodud “Nirvana” meetodiga aitan õppijatel oma ootusi välja öelda ja seostada neid õppekava eesmärkidega.
2. Prioriteetide seadmine: arvestades, kui erinevad võivad olla täiskasvanud õppijate prioriteedid, aitan neil mõista, kuidas neid prioriteete seada, et tagada edukas õppimine, mis aitab ka heterogeenses rühmas üksteist toetada.
3. Õpiväljundite selgitamine: selgitan iga teema õpiväljundeid ja nende seost õppekava eesmärkidega, et õppijad saaksid aru õppimise praktilisest väärtusest.
4. Õppija kaasamine: julgustan õppijaid aktiivselt osalema ja kasutama oma eelnevaid kogemusi õppekava eesmärkide saavutamiseks. Näiteks, kui kohtan õppijat, kes pole eriti motiveeritud või iseseisev, töötan temaga koos, et mõista tema takistusi ja leida võimalusi nende ületamiseks.

Täiskasvanute koolituses on minu jaoks keskkonna kujundamine kriitilise tähtsusega, kuna õppimise kvaliteet võib oluliselt sõltuda nii füüsilisest, vaimsest kui ka sotsiaalsest keskkonnast. 

Eelistan metafoorset “Sailboat” tehnikat, kuna see võimaldab osalejatel visualiseerida ja analüüsida takistusi ning tuuli, mis mõjutavad nende edusamme. Paigutan laua keskele suure paberi, millel on joonistatud paat, tuuled ja takistused. Julgustan füüsiliselt liikuma, liimima märkmeid ja visualiseerima takistusi ning toetavaid tegureid. Selline aktiivne kaasamine aitab luua dünaamilist ja osalusel põhinevat keskkonda.

Üks võtmetähtsusega tehnika, mida kasutan õppekeskkonna optimeerimiseks, on retrospektiivi harjutus. Retrospektiivi käigus pakun õppijatele küsimusi ja juhiseid, mis soodustavad sügavat mõtlemist ja eneseanalüüsi. “Mida need takistused meile õpetavad?”, “Millised tuuled aitasid meid edasi?”, “Kuidas saame optimeerida meie strateegiat järgmiseks tsükliks?”. Sellised küsimused aitavad õppijatel vaadata probleeme erinevatest vaatenurkadest, arendades kriitilist mõtlemist ja analüütilisi oskusi.

Neid tehnikaid kasutades toetan aktiivset suhtlust ja koostööd osalejate vahel ka pingelistes olukordades ja erimeelsuste korral. Rõhutan, et kõik arvamused on olulised, ning julgustan osalejaid jagama oma kogemusi ja mõtteid. Grupitöö ja arutelud loovad positiivse ja toetava õhkkonna, kus iga osaleja tunneb end väärtuslikuna ja aktsepteerituna.

Kuidas see soodustab õppimist: selliselt loodud keskkonna julgustan osalejaid vaatlema ja mõtestama oma tegevusi, õppima oma vigadest ja tõhustama oma strateegiaid. Täiskasvanutele saavad nii võimalusi omavahelises koostöös avastada enda ja grupi tugevusi ning arenguvajadusi. Kasutades selliseid interaktiivseid ja kaasavaid harjutusi, aitan õppijatel arendada ka nende üldisi oskusi praktilisel ja efektiivsel viisil, lõimitult erialaste teemadega.

Toon näitena kogemusloo, mis kirjeldab minu lähenemist õppeprotsessi juhtimisse.

Situatsiooni kirjeldus: andmeanalüütiku programmis tuvastasime, et üks osaleja ei jõudnud programmimaterjalidega samas tempos teistega edasi. See ei olnud mitte tema pühendumuse puudumise tulemus, vaid väljakutse, mis tekkis keerukate mõistete omaksvõtmisel.

Reageerimine: lähtudes minu läbivast printsiibist, et iga õppija individuaalsete eripäradega tuleb arvestada ning pakkuda paindlikku õpikogemust, otsustasin probleemi lahendada kogukondliku lähenemisega. Samuti toetudes andragoogika põhimõttele, et täiskasvanu õppimine on sügavalt isiklik ja sotsiaalne protsess, kus osa keerukate mõistete õppimisel on eneseületus ja toimetulek õpiraskuste ning vastupanuga, pakkusin välja grupikohtumise.

Lahenduse rakendamine: koostöös programmijuhiga juurutasin uue kohtumise, mille eesmärk oli ühiselt koostada sõnavara läbitud mõistetest. See meetod aitas edukatel õppijatel kinnistada ja taas korrata omandatud teadmisi, samal ajal pakkudes tuge neile, kellel oli raskusi mõistete mõistmisega.

Tulemus: tänu sellele koostööle suutsid kõik osalejad paremini mõista ja omaks võtta õppeprogrammi sisu, edendades ühtlasi grupisisest toetavat õpikeskkonda ja üksteise mõistmist. Selle kogemuse kaudu rakendasin oma filosoofiat, et iga õppija on unikaalne ja vajab individuaalset lähenemist, kuid võib ka saada toetust ja mõistmist oma koolitusekaaslastelt, mis omakorda arendab õpperühma protsesse.

Olen veendunud, et vastupanu ja konfliktid õppimisel on olulised õpivõimalused. Tuginedes Dr. Satir’i muudatuste juhtimise mudelile, olen näinud, kuidas vastupanu võib osutuda väärtuslikuks sammuks õppija arenguteel, kui seda oskuslikult juhendada ja käsitleda.

Ühel minu koolitusel esines vastupanu uutele agiilsetele meetoditele, kuna mõned osalejad tundsid, et traditsioonilised lähenemised on endiselt paremad. Sellistel hetkedel toon sisse metafoore ja reaalse elu näiteid, et aidata osalejatel näha asju uuest vaatenurgast. Olen kasutanud näiteks puude kasvamise metafoori, illustreerimaks, kuidas arendusprotsess on pidev ja iteratiivne.

Lisaks eelnevatele meetoditele julgustan ka teisi koolitajaid nägema vastupanu ja konflikte õppimisvõimalustena. Olen soovitanud neil tutvuda Koolitaja käsiraamatu peatükiga “Pinged ja konfliktid koolitusgrupis – karid ja võimalused” ning koolitajatele mõeldud käsiraamatutega “Kultuuridevaheline õppimine” ja “Youth transforming conflict”. Need materjalid pakuvad praktilisi strateegiaid ja lähenemisviise, mis aitavad koolitajatel paremini mõista ja lahendada õpperühmas esinevaid vastupanu ja konflikte.

Samuti korraldan koolitajatele regulaarseid kohtumisi ja arutelusid, kus nad saavad jagada oma kogemusi, väljakutseid ja õppetunde vastupanuga tegelemisel. Nii saavad nad õppida üksteise kogemustest, saada uusi ideid ja arendada oma oskusi.

Lõpetuseks olen veendunud, et vastupanu ja konflikte tuleb käsitleda mitte takistustena, vaid võimalustena õppimiseks ja kasvuks. Minu eesmärk on toetada nii õppijaid kui ka teisi koolitajaid selles protsessis, pakkudes neile vahendeid, ressursse ja toetust, et keerukad olukorrad ei kujuneks võitluseks, vaid koostööks, millel on ka õppijate üldiste osksute arengu toetamisele oluline mõju. IKT valdkonnas on see eriti terav õpivajadus, kuna just pehmed oskused pole need, mida eelistatult õppija ise õpib, vaid just erialaseid teadmisi ja oskusi õpitakse meelsasti. Lõimin siis keerukaid olukordi süsteemselt ja näen ette pingete tekkimise ja nende sünergiaga lahendamise võimalusi.

Hindamisprotsessi kavandamisel ja juurutamisel on minu jaoks oluline tagada õppij jaoks selgus, et see tõesti toetab teda õpiväljundite saavutamisel ja on kooskõlas õppekavaga ning õiglane ja mõistlikult korraldatud. Minu eesmärk on pakkuda läbipaistvat, objektiivset ja konstruktiivset tagasisidet, mis aitab õppijal mõista oma arengut ja edasist õpiteekonda.

Hindamise eel selgitan õppijatele hindamisprotsessi, mille eesmärk on tagada, et iga õppija mõistab, mida temalt oodatakse ja kuidas teda hinnatakse. Rõhutan, et hindamine ei ole mitte kontrollimaks nende teadmiste ulatust, vaid eelkõige nende oskuste ja suutlikkuse mõõtmiseks praktilistes olukordades, et nad ise saaksid rõõmustada oma õppimise väikeste ja suurte võitude üle ja oma õpimotivatsiooni kasvatada. See on minu lähenemises erakordselt oluline iseseisva veebiõppe ja keerukate teemade puhul.

Rõhutan eriti enesehindamise ja vastastikuse hindamise olulisust. Selgitan, et enesehindamine võimaldab õppijal olla teadlik oma edusammudest ja piirangutest ning võimaldab tal suunata oma õppimisprotsessi. Samuti rõhutan, et vastastikune hindamine võimaldab õppijatel mõista erinevaid perspektiive ja saada konstruktiivset tagasisidet kaasõppijatelt ja ehitada sotsiaalset kapitali edasiseks.

Minu lähenemine tagasiside kogumisele võtab arvesse erinevate sidusrühmade haakumist ja võimalikku panust:

1. Jooksvalt kogutav tagasiside: koolitussessioonide ajal kasutan kiireid ja lühikesi jooksva tagasiside meetodeid, nagu näiteks kaardimeetod/post-it või “küsi üks küsimus”, et saada vahetu ülevaade õppijate hetkemõtetest ja arusaamadest.
2. LXP tagasisidesüsteem: õpihalduse platvormis kogun ja analüüsin osalejate tagasisidet. See protsess võimaldab mul tuvastada kitsaskohad ja reageerida kiiresti koolituse sisu või metoodika muutustele.
3. Soovitusindeksi (NPS) kogumine: kasutan NPS-süsteemi koolituse kvaliteedi hindamiseks. Tulemuste avalikustamine tagab meie koolitusprogrammide läbipaistvuse, luues sellega osalejate seas usaldust.
4. Põhjalikum tagasiside pärast koolitust: lõpus kogun põhjalikuma tagasiside, mis võimaldab nii mul kui õppijatel mõtiskleda kogu koolitusprotsessi üle, kasutades selleks veebipõhiseid küsitluse tööriistu, mis on kohandatud vastavalt konkreetsele koolitusprogrammile.
5. Eneseanalüüsi sessioonid kaaskoolitajatega: korrapärased refleksioonisessioonid koos kaaskoolitajatega võimaldavad meil mõista, millised meetodid ja tehnoloogiad töötavad kõige paremini ning kuidas me saaksime oma lähenemist täiustada.
6. Sidusrühmade kaasamine: lisaks õppijatele ja kaaskoolitajatele kaasan ka muid sidusrühmi, nagu näiteks tööandjaid, agile leadership ja scrum võrgustikest  ja/või õppeasutuste juhte, et saada terviklikumat ülevaadet õppeprotsessi mõjust ja väärtusest.

Juhtum: kui kavandasime ja piloteerisime terviklikku digiturunduse koolitust, eeldasime algselt, et see keskendub peamiselt turunduse kontseptsioonidele. Ent pärast esialgset rakendamist ja A3 analüüsi kasutades saime aru, et koolitus on rohkem tehniliselt laadi. Õppijate ja koolitajate tagasiside, samuti koolituse sisu põhjalik analüüs näitas, et palju rõhku oli pandud veebiarendusele ja kampaania tehnilistele aspektidele.

Juurpõhjuse analüüs:

1. Probleemi määratlemine: õppijad tundsid, et koolitus oli rohkem tehniline kui turundusele suunatud.
2. Andmete kogumine: kogusime tagasisidet õppijatelt ja kaaskoolitajatelt nii küsimustike kui ka suuliste intervjuude kaudu.
3. Probleemi analüüs: mõistsime, et paljud õppemoodulid keskendusid tehnilistele oskustele, nagu veebiarendus, multimeedia ja aruandlus.
4. Lahenduste genereerimine: arutasime võimalust jagada koolitus kaheks – üheks tehniliseks ja teiseks rohkem turundusele keskendunuks.
5. Tegevuskava: otsustasime muuta koolituse nimeks “Müügi ja turunduse digitaliseerimine ja automatiseerimine”, rõhutades selle tehnilist ja IKT-keskset lähenemist.

Tulemusena jõudsime järeldusele, et meie koolitus oli palju rohkem kui lihtsalt turundus; see sillutas tee spetsialistidele, kes soovisid süvendada oma tehnilist arusaamist digitaalsest turundusmaailmast. A3 analüüsi kasutamine võimaldas meil sügavuti mõista, kuidas õppijate ja kaaskoolitajate ootused ja reaalsus olid vastuolus, ning leida lahendusi, mis vastasid mõlema grupi vajadustele.

A3 analüüsi raamistiku kasutamine on osutunud erakordselt tõhusaks meetodiks komplekssete probleemide süstemaatiliseks mõistmiseks ja lahendamiseks, eriti õppekava arendamise ja täiustamise kontekstis.  Kasutan edaspidigi A3 ja muid kompleksseid analüüsimeetodeid, et tagada, et meie õppekavad ja koolitusmeetodid vastavad sihtrühma vajadustele, pakkudes praktilist ja rakendatavat õpet.

indamisprotsessi ja kriteeriumide kujundamine mitte ainult ei anna objektiivset tagasisidet õppijate edusammude kohta, vaid aitab ka tagada, et õppimiseesmärgid on saavutatud.

Olen asutanud järgmisi hindamiskriteeriumid õppeprotsessi etappi kohta:

Lisaks tõendan: 

1. pikemate kursuste kriteeriumite süsteemi kahe näidisega:
2. Ettevõtluskeskuse täienduskoolitusasutuse kvaliteedi tunnustamine HAKA kvaliteedimärgiga kogemusloo (vt allpool)

Pikamatel kursustel ka eelvalik: õppija läbib isiksusetesti ületades lävendi skoori. 

Enne kui lubame õppijaid osalema pikemates programmidel, tuleb neil läbida Tripod.ee vaimse võimekuse isiksusetestid. Vaimne võimekus näitab kandidaadi analüütilisust, nutikust ja kiirust, samas kui isiksuseomadused võimaldavad meil hinnata tema pingetaluvust, suhtlemisstiili, töökust ja loovust. Selle lähenemisega tahame veenduda, et valitud programm vastab õppija võimekusele ja toetab tema individuaalset arengut. Mina saatsin kaks spetsialisti koolituse läbiviimise koolitusele, ja nad on nüüd sertifitseeritud Tripod’i poolt, et läbi viia neid teste.

Minu loodud e-õppe programmidel on eriline rõhk regulaarsetes testides edenemisel ja jooksval hindamisel, mis annab pidevalt väikseid eduealamusi. Mina koolitasin klientide haldureid testimise protsessi ja juhtimises, võimaldades mul jälgida õppijate arengut jooksvalt. Kui mõni õppija jääb maha või tunneb end ebakindlalt, saan kohe rakendada toetavaid meetmeid.

Lisaks, minu “Agiilse organisatsiooni juhtimine” programm on kujundatud nii, et õppija ei pea mitte ainult omandama teoreetilisi teadmisi, vaid ka praktiseerima neid reaalses maailmas. Õppija peab algatama ja ellu viima muudatuse, kasutades selleks A3 vormi, ja seejärel jagama oma kogemusi kaasõppijatega. Programmi edukaks läbimiseks on ka formaalne eksam, mille eesmärk on tagada, et õppija on omandanud kõik vajalikud oskused ja teadmised.

Minu lähenemine on paindlik, kuid samal ajal ka õppekava poolt ja asutuse õppekorralduse aluste põhjal selgelt struktureeritud. Õppijate ja töötajate toetamiseks kasutan erinevaid meetodeid ja tööriistu, tagamaks, et nad tunnevad end julgelt, motiveeritult ja toetatult kogu õppeprotsessi vältel.

Õppija teavitamine: pärast koolitust saadab õppijale e-kirja konkreetse koolitusega seotud klienditeenindaja ja tunnistuse või tõendi koolituse lõpetamise kohta. E-kiri sisaldab ka soovitusi edasisteks sammudeks ja võimalikke täiendkoolitusi.

Õppija rahastaja teavitamine: teavitus toimub e-kirja teel lepingus ja/või hanke tingimustes sätestatud vormides ja kanalis, sisaldades tunnistust, tõendit või koondinfot lõpetajate kohta.

HTM’i ja HAKA teavitamine: esitame kõik nõutud tegevusnäitajad EHIS’esse ja HAKA õppekavarühma kvaliteedi hindamisse eneseanalüüsi. Teavitus sisaldab nii kvantitatiivseid (näiteks osalejate arv) kui ka kvalitatiivseid näitajaid (tagasiside, arengukohad).

Välisvaatleja onboarding’u protsess (tervikliku turunduse ja müügi digitaliseerimise koolitusel osales välisvaatleja, tagasin talle vajalikud andmed ja juhendasin konteksti loomiseks kolleege): hõlmas juhendmaterjale, koolitustegevuse ülevaateid ja tagasisidet ning meie asutuse toimimise selgitusi.

Olen kaasautorina ja juht/koostajana aidanud kaasa sellele, et meie e-õppe koolitused on erakordselt kõrge lõpetamise määraga, mis kajastub ka väljaantud tunnistuse hulgas: määrasin sihtrühmad sobiva fookusega, lõin sobivad õpiteekonda toetavad protseduurid ja reeglid.

Kasutan teavitamiseks nii visuaale, graafikuid kui ka tekstiilisid kokkuvõtteid. Pidevalt jälgin ja analüüsin tagasisidet, et optimeerida ja parendada oma teavitamise strateegiat ja protsesse.

Täiskasvanukoolituse valdkond on pidevas arengus, kus interdistsiplinaarne lähenemine on saavutanud märkimisväärse tähenduse. Minu lähenemine valdkonnale on integreeritud, kombineerides erinevaid teadmisi, nagu digitaalne turundus, mis koosneb sotsiaalteadusest, majandusteadusest, infotehnoloogiast ja neuroteadusest.

Juurutame valideeritud vaimse võimekuse testide rakendamist pikemate keerukamate koolitusprogrammide osalejate eelselektsioonis. Seni oleme kõik peale ühe õppija saanud vastu võtnud, tema sai edasise toe soovitustega, mida hetkel mõtestab. Kogun andmeid selle tõenduspõhise lähenemise populariseerimiseks.

EPALE – õpiampsu disaini- ja loomise protsess: koostöös Tuuli Perolainen’iga viisime 2022. aasta EPALE koolitajate mittekonverentsil läbi töötoa, mis keskendus õpiampsu disaini- ja loomise protsessile 60 minutiga. Lähtudes 4C (Sharon L.Bowman; https://bowperson.com/wp-content/uploads/2017/11/QuickGuideToThe4CsMap.pdf

) mudelist, loodi mikrovideo disaini tööriist ja metoodiline abimaterjal. Töötoa eesmärk oli anda osalejatele võimalus mõista ja osaleda disaini- ja loomise protsessis. Selle lähenemise kaudu sai iga osaleja praktilise kogemuse ja koolituse, mida saab rakendada erinevates valdkondades, sealhulgas digitaalses turunduses.

Kutsestandardi algatamine: arendustegevuse olulise panusena astusin samme kutsestandardi algatamise suunas, mille keskmes on täiskasvanute koolituse valdkonna edendamine ja ümberõppe toetamine. Kuigi protsess on alles algstaadiumis, olen juba alustanud läbirääkimisi ITL’iga ja KFL’iga andmeanalüütiku kompetentsimudeli väljatöötamise osas. Minu lähenemine on interaktiivne ja kaasav. Kutsun osalema koostöös ja jagama materjale, mis aitavad luua tugeva aluse andmeanalüütiku kompetentsimudelile. Samuti näen vajadust integreerida koolitussektori perspektiiv, mis on oluline, kui arvestada, kui palju andmeanalüütikud praegu ärisektoris tegutsevad.

Veebi ja multimeedia arendaja kompetentsimudel: lisaks sellele on meie ettevõtte sisesel analüüsil ja aruteludel koolitajatega ja juhtidega koostöövõrgustikes tekkinud vajadus mõista veebi ja multimeedia arendaja rolli. Arvestades, kui palju müügi ja turunduse valdkonnad on digitaliseerunud ja automatiseeritud, on tekkinud vajadus spetsialiseerumise järele. On oluline mõista, kuidas need oskused ja teadmised mõjutavad täiskasvanute koolitust ja millised on tulevikuväljavaated.

Agile Estonia OÜ – Olen üks Agile Saturday konverentsi algatajatest ja korraldajatest. See platvorm pakub võimalust kogukonnale jagada teadmisi ja oskusi Agile ja Scrum põhimõtete kohta, mis toetavad pidevat õppimist ja arengut.

Praxis – Osalesin õppekava töötubades, kus käsitleti, kuidas motiveerida IT-valdkonna töötajaid pidevalt ennast arendama ja õppima, mis on eriti oluline sellise kiire arenguga valdkonnas, sõnastasin ümberõppega seoses ettepanekuid.

EPALE koostöö – Olen huvitatud aktiivsemast kaasamisest EPALE veebiportaali arendustegevusse, eriti kui tegemist on Agile juhtimise ja koolitusega. Kogukonna loomine ja arendamine on minu jaoks prioriteet, et toetada elukestva õppe filosoofiat.

Käsiraamatute ja juhendmaterjalide kaasajastamine – Olen tutvunud koolitusjuhi käsiraamatuga ja valmistanud ette tagasisidet, kuidas muuta see tõhusamaks koolitusjuhtide arendamisel ja koolitusjuhtide ning koolitajate koostööd. Piloteerisime 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutsega konsultandi toel “Koolitaja kompassi” kutse taotlemiseks valmistumisel, arendasime edasi üht täiskasvanud õppija eripäradega arvestamise oskust esile toovat kaasava visualiseerimise harjutust.

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) – Olen osalenud ITL-i töögruppides, eriti “Poliitika ja ärikeskkond” ning “Tööjõud ja haridus”, kus hariduse ja digipädevuse arendamine on olnud keskseteks teemadeks.

Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit – Plaanin algatada ümberõppe teemalisi diskussioone ja koostöövõrgustike loomist, eesmärgiga soodustada inimeste paindlikku ja kiiret mikrokvalifikatsioonide omandamist ning toetada nende karjääri arengut.

Minu panus ja osalemine elukestva õppe diskussioonides ja koostöövõrgustikes näitab, et pean seda valdkonda südameasjaks ning olen pühendunud täiskasvanute hariduse ja õppimise edendamisele Eestis.

Toon IT valdkonda koolitaja potentsiaaliga inimesi ja toetan neid, et nad avastaksid oma kutsumuse täiskasvanute koolitajana ja kaaluksid täiskasvanute koolitaja kutse taotlemist.

Minu eesmärk koolitajana on mitte ainult edastada teadmisi ja oskusi õppijatele, vaid ka toetada, juhendada ja nõustada teisi koolitajaid, eriti neid, kes on veel oma karjääri alguses või omavad madalamat kutsetaset.

Minu juhendamise ja nõustamise kogemus hõlmab järgnevat:

Isiklikud kohtumised – Näiteks kohtusin süsteemselt Markoga Ruuduga, kes on minu tiimis kogenud koolitaja ja kes tundis vajadust arutada väljakutseid digitaalse turunduse õppekavas. Koos analüüsisime tema lähenemist, kaardistasime kitsaskohad ja töötasime välja strateegiaid paremate õpitulemuste saavutamiseks.

Rühmatöötoad – Läbi viidud töötoad tiimis ja võrgustikus osalevate Kelli, Hanno, Svetlana ja Nataljaga, kus käsitlesime persona loomist, õppekava koostamist ja keerukate õpisituatsioonide läbiviimist. Lähenemisel kasutan ja õpetan selliseid põhimõtteid / meetodeid nagu Pragmatic Persona, Teenuse Disaini mõtlemine ja Story Mapping. Lisaks juhindun Dr. Satir’i muudatuse juhtimise mudelist ning Shu Ha Ri teadmiste ja oskuste omandamise mudelist.

Materjalide kasutamise ja õppekavade koostamise juhendamine – Soovitasin koolitajatel läbi lugeda “sinine raamat” (HTMi õppekava koostamise juhend), “roheline raamat” (koolitusasutusele kodulehe ja andmete esitamise juhend) ning tutvuda Täiskasvanute koolitaja kutsestandardi lisa terminitega, et parandada nende õppekavade ja meie veebis õppekorralduse ning kvaliteedi tagamise dokumentide koostamise oskusi, see info on õppijate jaoks nüüd läbipaistvam ja mõistekasutus ühtlustatud. 

Aitan koolitajatel lõimida üldisi oskusi ja ülekantavaid kompetentse – meie loodud õppekavad aitavad ümberõppijatel omandada praktilisi teadmisi ja oskusi, suurendades seeläbi nende enesekindlust ja valmisolekut karjäärivõimaluste jaoks.

Soovitused koolitajatele mõeldud koolitustel osaleda – julgustasin koolitajaid osalema Zero Waste seminaril ja koolitaja koolituses. Samuti soovitasin neil lõpetada Coursera kursused ja omandada koolitaja mikrokvalifikatsioone.

Konsultatsioon – Palkasin 7. taseme kutsega täiskasvanute koolitaja, et aidata meie tiimi koolitajatel taotleda kutset ja saada HAKA õppekavarühma hindamisel kvaliteedimärk.

Minu arvates on koolitajate kutse omandamine oluline samm, et läheneda täiskasvanute koolitamisele süsteemsemalt ja teadlikumalt. Lisaks aitab see koolitajatel ja asutustel olla konkurentsivõimelisemad ja tõhusamad enesejuhtimisel ja eneseanalüüsil.

Võrgustumine – julgustasin liituma EPALE keskkonna ja seal mõne praktikakogukonnaga.

Minu tugevused

1. Empaatia ja süvenemine: suudan sügavalt mõista ja suhestuda iga õppijaga, olles tähelepanelik nende eripärade ja vajaduste suhtes.
2. Teaduslik ja kriitiline mõtlemine: lähenen õppekavade ja programmide loomisele teaduspõhiselt, sõnastades hüpoteese, disainides eksperimente ning kogudes ja analüüsides andmeid, muuhulgas tööturult ja võrgustikest.
3. Innovatsioon ja loovus: töötan välja uusi ja praktilisi lähenemisviise, mis aitavad kaasa reaalsele muutusele õppijate eludes ja karjäärides.
4. Oma kogemuste ja pideva enesearengu protsessi, sh supervisiooni ja konsultatsiooni, kaudu olen saavutanud märkimisväärseid tulemusi koolitajana, mis ei ole ainult piiratud teadmiste jagamisega, vaid ka suutlikkusega süvitsi mõista, toetada ja inspireerida teisi
5. Minu refleksioon oma tegevusest ja praktikast toetub mõnedele kesksetele teooriatele, mille hulgas on Maslow’i vajaduste hierarhia, Pragmatic Persona, Shu-Ha-Ri õppefaasid ning Dreyfus Brothers’ oskuste hierarhia. Olen õppinud ka Dr. Satir’i muudatuste juhtimise ja Crossing the Chasm’i innovatsiooni teooriast.

Arenguvajadused

1. Stereotüüpide ületamine: Kuigi ma püüan kujundada iga õppija mõistmist persona baasil, tahan olla veel teadlikum ja vältida stereotüüpseid eelarvamusi.
2. Tõhus suhtlus: Olen mõnikord liiga keskendunud õppekava sisule, unustades, et efektiivne suhtlus ja usalduse loomine on samuti kriitilise tähtsusega.
3. Pidev uuendamine: Maailm on pidevas muutumises ning soovin veenduda, et minu õppemeetodid ja -materjalid on ajakohased ja mõistekasutus nüansitundlik. Selleks olen juba algatanud oma asutuses täienduskoolituse õppekava rühma kvaliteedi hindamise, eesmärgiga saada HAKA tagasiside ja kvaliteedimärk

Koolitaja roll on nõudlik ja pidev töö inimestega võib mõnikord olla kurnav nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Seetõttu on minu jaoks äärmiselt oluline tegeleda eneserefleksiooniga, mõista enda seisundit ja otsida võimalusi tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.

Füüsiline tervis: üle 10 aasta olen regulaarselt osalenud füsioteraapia sessioonides treeneriga, mis aitab mul säilitada head füüsilist vormi ja vältida terviseprobleeme. See tagab, et olen energiline ja terve, et juhendada ja toetada õppijaid.

Vaimne tervis: minu 25-aastane praktika vaiksetest hetkedest, Piibli uurimisest ja palvetamisest on aidanud mul säilitada sisemist rahu ja keskendumist ka kõige nõudlikumatel aegadel. Samuti olen viimased 11 aastast pidanud päevikut, mis võimaldab mul reflekteerida oma tegevust ja tundeid, aidates mul mõista ja töödelda oma kogemusi.

Emotsionaalne tervis: mul on terapeut, kellega käin regulaarselt sessioonidel, käsitledes isiklikke ja tööalaseid teemasid. See toimib minu jaoks supervisioonina, aidates mul mõista ja lahendada tööalaseid väljakutseid ja konflikte. Samuti olen osalenud koos naisega peresuhete arenguprogrammides, mis on aidanud mul arendada empaatiavõimet, mõista teiste vajadusi ja kohandada enda käitumist vastavalt.

Lisaks olen koguduse liige, kus saan jagada ja reflekteerida oma kogemusi õppetusepartneriga ja samuti olla ise õppetuspartner teistele. See annab mulle võimaluse mõista, kuidas teised inimesed oma väljakutsetega toime tulevad ja õppida nende kogemustest.

Kokkuvõtteks, oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine on minu jaoks oluline prioriteet. Olen teadlikult otsinud võimalusi enda eest hoolitseda ja leidnud erinevaid viise, kuidas tagada enda tasakaal ja heaolu.

Täiskasvanute koolituse valdkond, sealhulgas andragoogika, on pidevas muutumises ja arengus. Seetõttu on minu jaoks kriitiline püsida kursis erialaste uuendustega ning olla valmis kohanema ja integreerima neid uuendusi oma praktikasse.

Professionaalsete võrgustike kaudu õppimine:

• Scrum alliance: see organisatsioon pakub mulle võimalust olla kursis Agile ja Scrum meetodite uusimate trendide ja parimate praktikatega, millel on selge fookus just täiskasvanute õppimise toetamisega juhtimise käigus.
• Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu: olemine selle liidu liige on andnud mulle võimaluse koostööks teiste koolitusprofessionaalidega Eestis, jagades teadmisi ja parimaid tavasid.
• Large Scale Scrum Practitioner: selle kaudu olen ennast süvendanud skaleeritud Scrum praktikatesse, mis on eriti olulised suurtes organisatsioonides.
• Active Agile Leadership: olen omandanud oskusi ja tehnikaid, mis on vajalikud täiskasvanute koolitamisel ja Agiilse juhtimise rakendamiseks organisatsiooni eri tasanditel.
• Rahvusvahelised Kristuse Kogudused: Minu isiklik ja vaimne areng on saanud täiendust, mis aitab mul paremini mõista ja juhendada inimesi erinevates kultuurilistes ja usulistes kontekstides.
• EPALE mittekonverents – lisaks oma töötoa läbiviimisele osalesin sessioonidel (Harmoonia ja ebakõla, heaolu vedajad täiskasvanuõppes.) ja vaatasin järgi huvipakkuvat sisu youtube kanalilt.